Lapsevanemale

LAPS LÄHEB LASTEAEDA

Selleks, et laps lasteaias kiiremini kohaneks, on soovitav:

·         lapsevanemal tutvuda lasteaia kodukorra ja päevakavaga;

·         järgida lasteaia päevakava;

·         juba kodus harjutada lapsele enesega toimetulemist ja õpetada talle hügieeniharjumusi (kätepesu, lauakombed, potil käimine jms.   igapäeva elus vajalikku);

·         harjutada last sööma eakohast ja mitmekesist toitu;

·         varuda aega ja kannatlikkust lapse järk-järguliseks harjutamiseks lasteaiaeluga, õpetajatega ning teiste lastega.

·         häälestada lapses positiivset hoiakut lasteaia suhtes;

·         rääkida õpetajaga oma muredest seoses lapsega ja tekkinud probleemidest, milles õpetaja saab abi osutada.

Haridusseadustiku järgi peavad kooliteed alustama lapsed, kes sama aasta 1. oktoobriks on saanud 7-aastaseks ning saavutanud kooliküpsuse. Õppimise protsess sõltub aga sellest, kuidas luuakse lapsele tingimused õppimiseks – füüsiline ja vaimne keskkond. Lapse kooliks ettevalmistamine algab sünnist peale ning peab toimuma järjepidevas ning rahulikus tempos. Alustades alles aasta enne kooli vajalike eeldusoskuste õppimisega ei pruugi jõuda heade tulemusteni. Lasteaiaealise lapsega on soovitatav läbi mängulise tegevuse harjutada erinevaid eeldusoskuseid.

Koolivalmiduse määramisel jälgitakse kolme aspekti: füüsilist-, vaimset- ja sotsiaalset arengut.

MILLINE ON RÕÕMUS KOOLILAPS?

Särasilmne, endaga hakkama saav ja iseseisva mõtlemisega laps on rõõmus koolilaps. Lapsed, kes on liigse harjutamise ja kordamisega ära väsitatud, faktidega üle koormatud, ei tule koolis hästi toime ning puudu jääb ka koolirõõmust. Kõige raskem on aga lastel, kes ei ole saavutanud sotsiaalset küpsust ega tule toime suhtluses eakaaslaste ja täiskasvanutega.

Koolivalmiduse tähtsaim iseloomustaja on võime vastu võtta uut infot. See nõuab lapselt oskust tahteliselt pingutada.

Lisaks sellele on koolis toime tulemise juures on väga oluline, et laps saab hakkama eneseteenindamisega ning on iseseisev.